Abielu lahutamine ja kooselu lõpetamine | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Kohtuväliselt saab abielu lahutada ühel moel:

lahutus vastastikusel kokkuleppel (divorce par consentement mutuel) eraõigusliku dokumendi alusel, mille allkirjastavad advokaadid ja mis registreeritakse notari ametlikus registris.

Abielulahutusi on nelja liiki:

lahutus vastastikusel kokkuleppel;
lahutus purunemispõhimõtte omaksvõtu alusel (divorce par acceptation du principe de la rupture du mariage) või abielu lõppemise aktsepteerimise alusel (divorce accepté);
lahutus abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu (divorce pour altération définitive du lien conjugal);
lahutus süü alusel (divorce pour faute).

2 Millistel alustel abielu lahutatakse?

Lahutus vastastikusel kokkuleppel eraõigusliku juriidilise dokumendi alusel, mille allkirjastavad advokaadid ja mis registreeritakse notari ametlikus registris, on võimalik juhul, kui abikaasad võtavad põhimõtteliselt omaks abielu purunemise ning aktsepteerivad lahutuse kõiki tagajärgi. Abikaasad peavad koos advokaatidega koostama kokkuleppe, mille mõlemad pooled ja nende advokaadid allkirjastavad pärast järelemõtlemisaega. Kui neil on üks või mitu last, tuleb last/lapsi teavitada nende õigusest olla ära kuulatud. Kui vähemalt üks laps taotleb ärakuulamist, peavad pooled abielu kohtulikuks lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel taotlema perekonnaasjade kohtuniku (juge aux affaires familiales) sekkumist, et laps saaks ära kuulatud.
Abielu kohtulikku lahutamist vastastikusel kokkuleppel saavad abikaasad taotleda üksnes juhul, kui laps on taotlenud ärakuulamist ning abikaasad võtavad põhimõtteliselt omaks abielu purunemise ja aktsepteerivad lahutuse kõiki tagajärgi. Sellisel juhul ei ole nad kohustatud avaldama lahutuse põhjuseid ja peavad üksnes esitama abielu lahutamise tagajärgi reguleeriva kokkuleppe kavandi kohtunikule heakskiitmiseks. Kohtunik jätab kokkuleppe heaks kiitmata üksnes juhul, kui laste või ühe abikaasa huvid ei ole piisavalt kaitstud.
Abielu lahutamist abielu lõppemise aktsepteerimise alusel saab taotleda kas üks abikaasadest ja teine võib seda aktsepteerida või võivad seda taotleda mõlemad abikaasad ühiselt. Erinevalt abielu lahutamisest vastastikusel kokkuleppel nõustuvad abikaasad põhimõtteliselt abielu lahutamisega, kuid ei ole suutnud selle tagajärgede suhtes kokkuleppele jõuda. Seetõttu peab selles küsimuses otsuse langetama kohtunik.
Abielu lahutamist abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu võib taotleda üks abikaasadest tingimusel, et paar ei ole abielu lahutamise avalduse esitamise kuupäeval ühe aasta jooksul koos elanud. Abielu sellisel alusel lahutamine eeldab kooselu puudumist ja soovi abielu lõpetada.
Abielu lahutamist süü alusel võib taotleda üks abikaasadest, kui teine abikaasa on toime pannud teo, mis kujutab endast tõsist või korduvat abieluliste kohustuste rikkumist, mistõttu on kooselu jätkamine muutunud võimatuks.

3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses

3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)

Truudus-, kooselu- ja abistamiskohustused lõpevad, kui abielu lahutamist käsitlev lahend muutub lõplikuks, s.t siis, kui lahendit ei ole enam võimalik edasi kaevata.
Seejärel on kummalgi abikaasal õigus uuesti abielluda.
Pärast abielu lahutamist jääb kumbki abikaasa ilma õigusest kasutada teise abikaasa nime. Sellegipoolest võib üks abikaasa kasutada teise abikaasa nime kas teise abikaasa nõusolekul või kohtu loal, kui ta suudab põhjendada, miks on see tema või laste jaoks eriti oluline.

3.2 vara jagamisega abikaasade vahel

Abielu lahutamisega kaasneb abieluvararežiimi lõppemine ja vara jagamine, kui see on asjakohane.
Abielu lahutamine ei avalda mingit mõju sellistele abieluvararežiimiga seotud hüvedele, mis on tekkinud abielu kestel, või kingituseks saadud olemasolevale varale. Lahutuse tulemusel kaovad siiski automaatselt sellised abieluvararežiimiga seotud hüved, mis jõustuvad siis, kui abieluvararežiim lõpeb ühe abikaasa surma tõttu, või mis tekivad üleminekul surma puhuks tehtud korralduse alusel.
Abielu lahutamine kohtulikul või kohtuvälisel vastastikusel kokkuleppel sõltub sellest, kas abikaasad on saavutanud kokkuleppe vara jagamises. Muud liiki lahutuste korral võivad abikaasad selles kokku leppida enne seda, kui abielu lahutamise osas tehakse lahend, kuid nad ei ole kohustatud seda tegema. Sel juhul toimub varade jagamine hiljem.

3.3 abikaasade alaealiste lastega

Abielu lahutamisel ei ole erilisi tagajärgi vanema hooldusõiguse teostamist käsitlevale korrale; seepärast jääb vanematele põhimõtteliselt ühine hooldusõigus. Sellegipoolest võib kohtunik otsustada usaldada hooldusõiguse teostamise ainult ühele vanemale, kui see on lapse huvides. Kindlaks tuleb määrata vanema hooldusõiguse teostamise tingimused (harilik viibimiskoht, külastusõigused jne).

Kumbki vanem peab jätkuvalt osalema lapse ülalpidamises ja hariduses. Osalemine tähendab seda, et üks vanem maksab teisele vanemale elatist; samuti võib see tähendada lapsega seotud kulude täielikku või osalist otsest katmist. Osalemiskohustust võib täita ka kasutus- või eluasemeõiguse vormis.

3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?

NB! Abikaasale elatise maksmine on ajutine meede – see tähendab, et elatist makstakse ainult kuni abielu lahutamist käsitleva lahendi tegemiseni. Pärast abielu lahutamist võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt üksnes tasandustoetust (prestation compensatoire) või kahjuhüvitist (versement de dommages-intérêts). Abielu lahutamisel kohtulikul või kohtuvälisel vastastikusel kokkuleppel saavad abikaasad selles omavahel kokku leppida, muudel juhtudel määrab selle kohtunik.

Selle toetusmakse eesmärk on leevendada ebavõrdsust, mida abielu lõppemine abikaasade vastavates elutingimustes võib tekitada. Makse summa määrab kindlaks kohtunik, võttes aluseks kummagi abikaasa sissetuleku ja vajadused. See on oma laadilt põhimõtteliselt ühekordne kindlasummaline kapitali väljamakse, mis tehakse kas
- kindlas rahasummas ja kokkulepitud makseviisi kasutades
- või vara võõrandamisega või ajutise või eluaegse kasutusõiguse, eluasemeõiguse või kasutusvalduse andmisega.

Erandjuhul võidakse tasandustoetuses kokku leppida elurendise vormis, mida on võimalik vähendada, kui abikaasade rahaline olukord või vajadused peaksid muutuma.

Abikaasale võidakse välja mõista kahjuhüvitis, kui lahutusel on olnud tema jaoks eriti rasked tagajärjed:
- kui ta oli kostja rollis abielu lahutamisel abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu ning ta ei esitanud abielu lahutamise hagiavaldust
- või kui abielu lahutatakse täielikult teise abikaasa süü alusel.

(Vt teabeleht „Elatis – Prantsusmaa“).

4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Lahuselu (séparation de corps) on õiguslik korraldus, mille puhul lõpevad teatavad abielulised kohustused, näiteks kooselu kohustus, kuid ei lõpe abielu ise. Seepärast ei ole abikaasadel õigust uuesti abielluda ja säilib materiaalse abistamise kohustus.

5 Millised on lahuselu eeltingimused?

Asjad ja menetlus on samasugused nagu lahutuse puhul, kuid selles ei saa kohtuväliselt vastastikku kokku leppida.
Põhimõtteliselt võib abikaasa, kelle suhtes lahuselu taotletakse, esitada vastuhagi abielu lahutamiseks või lahuselu võimaldamiseks. See kehtib ka vastupidi: abikaasa, kelle suhtes taotletakse abielu lahutamist, võib omakorda esitada hagiavalduse abielu lahutamiseks või lahuseluks.
Kui tegemist on abielu lahutamisega abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu, ei ole võimalik taotleda vastuhagi alusel lahuselu ning esitada saab üksnes avalduse abielu lahutamiseks.
Kui samaaegselt esitatakse abielulahutuse ja lahuselu avaldus, menetleb kohtunik kõigepealt abielulahutuse avaldust. Lahuselu avalduse vaatab kohtunik läbi üksnes siis, kui ta on otsustanud abielu lahutamata jätta. Kui mõlemas avalduses tuginetakse isiklikule süüle, menetleb kohtunik avaldusi samaaegselt. Kui ta otsustab need mõlemad rahuldada, lahutab ta abielu jagatud süü alusel.

6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Lahuselu õiguslikud tagajärjed

Lahuselu tulemusena lõpeb abikaasade kooselu, kuid neil säilib materiaalse abistamise ja truuduskohustus. Peale selle võib naine jätkata oma mehe nime kasutamist, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Materiaalse abistamise kohustus tähendab seda, et ühel abikaasadest võib olla kohustus maksta teisele abikaasale elatist, kui too peaks seda vajama. Selle elatise summa määratakse kindlaks isikute süüd arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui elatist saav abikaasa ei täitnud abielu kestel oma olulisi kohustusi. Elatise võib asendada ühekordse maksega, kui elatist maksva abikaasa varad seda võimaldavad.
Mis puudutab varasid, siis kaasneb lahendi tegemisega automaatselt varalahusus abikaasade vahel (tsiviilseadustiku artikkel 302).
Kui üks abikaasadest sureb, säilib teise abikaasa pärimisõigus ja tal on võimalus tugineda üleelanud abikaasasid käsitlevatele õigusnormidele. Kui aga lahuselu alustatakse vastastikusel kokkuleppel kohtus, võivad abikaasad otsustada lisada kokkuleppesse pärimisõigusest loobumise klausli.

Lahuselu muutmine lahutuseks

Ühe abikaasa taotlusel saab lahuselu küsimuses tehtud lahendi õigusest tulenevalt muuta abielulahutust käsitlevaks lahendiks siis, kui lahuselu on kestnud kaks aastat. Sellisel juhul lahutab kohtunik abielu ja teeb lahendi selle õiguslike tagajärgede kohta. Lahuselu alustest saavad abielu lahutamise alused. Omistatud süüs muudatusi teha ei saa.

Lahuselu saab kõigil juhtudel muuta lahutuseks vastastikusel kokkuleppel, kui seda taotlevad mõlemad abikaasad. Kui aga lahuselu on alustatud vastastikusel kokkuleppel kohtus, võib selle lahutusega asendada ainult vastastikusel kokkuleppel.

7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu kehtetuks tunnistamisega (annulation du mariage), mis eeldab lahendi tegemist, tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks kõik abielu õiguslikud tagajärjed, nagu abielu ei oleks kunagi eksisteerinudki.

Selle poolest erineb abielu kehtetuks tunnistamine abielu lahutamisest või lahuselust, arvestades et nende tagajärjed avalduvad alles tulevikus.

8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu kehtetuks tunnistamise alused on erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on abielu suhtelise tühisusega (nullité relative) (kui tuginetakse asjaolule, et abielu sõlmimise tahteavaldus oli puudustega või puudus nende isikute luba, kes oleksid pidanud abielu sõlmimiseks loa andma) või abielu absoluutse tühisusega (nullité absolue) (kui ei täidetud avaliku korra nõudeid).

Abielu suhteline tühisus

Abielu suhteliseks tühisuseks on kolm alust:

viga seoses isiku tuvastamise või isiku oluliste omadustega;
sundimine;
ei saadud luba isikutelt, kelle luba oli vaja.

Abielu kehtetuks tunnistamise avalduse saavad esitada ainult teatavad isikud: abikaasa, kelle tahteavaldus abielu sõlmimiseks oli puudustega või kes ei olnud abielu sõlmimise ajal teovõimeline, ning isikud, kes oleksid pidanud andma abielu sõlmimiseks nõusoleku, või peaprokurör.

Abielu kehtetuks tunnistamise avaldus on vastuvõetav üksnes juhul, kui see esitatakse viie aasta jooksul alates abielu sõlmimise kuupäevast (või viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane isik jõudis abielu sõlmimise tahteavalduse tegemiseks seaduslikku ikka).

Abielu absoluutne tühisus

Abielu on tühine, kui selle sõlmimiseks puudus täielikult nõusolek/tahteavaldus, rikuti abiellumisea nõuet, pandi toime bigaamia või intsest, üks abikaasadest ei viibinud abielu sõlmimise juures, abielu sõlmis perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või abielu sõlmiti avalikustamise nõudeid rikkudes.

Avalduse võib esitada iga huvitatud isik või peaprokurör 30 aasta jooksul alates abielu sõlmimise kuupäevast (või viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane isik jõudis abielu sõlmimise tahteavalduse tegemiseks seaduslikku ikka).

9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Tagajärjed on samad mis abielu suhtelise või absoluutse tühisuse korral.

Kehtetuks tunnistatakse abielu isiklikud ja rahalised tagajärjed, sest loetakse, et abielu ei ole kunagi eksisteerinudki. Näiteks kui üks abikaasadest sureb, jääb teine abikaasa abielu kehtetuks tunnistamisest tulenevalt ilma mis tahes pärimisõigusest.
Seda põhimõtet saab siiski kohaldada mööndustega, kui üks abikaasa toimis või mõlemad abikaasad toimisid abielu ajal heas usus. Sellisel juhul on tegemist putatiivse abieluga (mariage putatif), mis on küll kehtetu, kuid mida käsitatakse nii, nagu oleks see lihtsalt lõppenud. Sellest tulenevalt säilivad kõik enne kehtetuks tunnistamist eksisteerinud tsiviilõiguslikud, isiklikud ja rahalised tagajärjed.
Lastele ei kaasne vanemate abielu kehtetuks tunnistamisega mingeid õiguslikke tagajärgi ja laste olukorraga tegeletakse samamoodi nagu siis, kui tegemist oleks lahutusega.

10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Abielulahutuse ja selle tagajärgedega seotud küsimuste lahendamiseks saab kasutada abielu lahutamist kohtuvälisel vastastikusel kokkuleppel, millesse tuleb kaasata kaks advokaati ja notar, kuid mitte kohtunik, v.a juhtudel, kui laps soovib olla ära kuulatud.

Kõigil teistel juhtudel tuleb kaasata kohtunik, kuid pooled võivad enne kohtusse minekut või sellega samaaegselt kasutada perelepitust.

Lepitusmenetluse kasutamise ettepaneku võib teha ka kohus. Sellise menetluse korraldamine usaldatakse füüsilisele isikule või ühingule, kes kuulab pooled ära, analüüsib nende seisukohti ja aitab neil vaidlusküsimused lahendada.

Pärast sellist lepitusmenetlust võivad kokkuleppele jõudnud pooled esitada kokkuleppe kohtunikule heakskiitmiseks või valida abielu lahutamiseks kohtuvälise vastastikuse kokkuleppe menetluse.

11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?

Kuhu avaldus esitada?

Abielu lahutamise või lahuselu avaldus

Avaldus tuleb esitada taotlusena, mille advokaat esitab esimese astme kohtu (tribunal judiciaire) kantseleile.

Territoriaalse pädevusega on järgmised kohtud:

pere eluaseme asukoha kohus;
kui abikaasad elavad lahus ja teostavad vanema hooldusõigust ühiselt, siis selle abikaasa elukohajärgne kohus, kellega koos elavad alaealised lapsed;
kui abikaasad elavad lahus ja ainult üks neist teostab vanema hooldusõigust, siis selle vanema elukohajärgne kohus;
muudel juhtudel selle abikaasa elukohajärgne kohus, kes avaldust ei esitanud;
ühise avalduse korral on pädev ühe abikaasa elukohajärgne kohus vastavalt abikaasade tehtud otsusele;
abielu kehtetuks tunnistamise avaldus
Abielu kehtetuks tunnistamist taotletakse kostja elukohajärgselt esimese astme kohtult. Avaldus esitatakse kohtukutse vormis, mille toimetab kätte kohtutäitur;
lahutus vastastikusel kokkuleppel eraõigusliku dokumendi alusel, mille allkirjastavad advokaadid: poolte ja kahe advokaadi allkirjastatud kokkulepe tuleb registreerida Prantsusmaal tegutseva notari ametlikus registris.

Esitatavad dokumendid

Abielu lahutamise või lahuselu avaldus

Kõigis abielu lahutamist käsitlevates asjades peavad abikaasad esitama kogu teabe, mida on vaja nende isikusamasuse tuvastamiseks ja ravikindlustusfondi kindlakstegemiseks. Lisaks peavad nad esitama teabe, mis on seotud teenistuste ja organisatsioonidega, kes teevad neile väljamakseid või maksavad pensioni või muid hüvitisi.

Kui kohtule esitatakse avaldus tasandustoetuse saamiseks, peavad abikaasad esitama deklaratsiooni, milles nad kinnitavad oma sissetulekut, rahalisi vahendeid, vara ja elutingimusi käsitleva teabe õigsust.

Kui tegemist on abielu kohtuliku lahutamisega vastastikusel kokkuleppel, ei ole avalduses vaja esitada abielu lahutamise põhjuseid, vaid avaldusele peab olema lisatud kokkulepe, mille on allkirjastanud ja kuupäevastanud mõlemad abikaasad ja nende advokaat või advokaadid, milles on kindlaks määratud kõik abielu lahutamisest tulenevad tagajärjed ning mis sisaldab vajaduse korral abieluvararežiimi lõpetamist käsitlevat deklaratsiooni (‘état liquidatif du régime matrimonial’).

Muudel juhtudel ei pea avalduses olema märgitud ei abielu lahutamise õiguslikku alust ega põhjuseid, kuid avaldus peab sisaldama ajutiste meetmete võtmise taotlusi, kui see on asjakohane.

Abielu kehtetuks tunnistamise avaldus

Mingeid konkreetseid dokumente ei nõuta, küll aga peab avalduse esitaja suutma esitada dokumendid, mis tõendavad, et esitatud põhjus(ed) võib/võivad kaasa tuua abielu kehtetuks tunnistamise.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Õigusabi on võimalik saada kõigi või osa kulude katmiseks ja selle andmisel võetakse aluseks majanduslik olukord (vt teabeleht „Õigusabi – Prantsusmaa“).

13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Need lahendid saab edasi kaevata tavakorras.

14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Abielulahutust käsitlevaid lahendeid tunnustatakse automaatselt, ilma et selleks oleks vaja erimenetlust.

Sama kehtib abielu tühiseks tunnistamise lahendite suhtes.

15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Sellise lahendi tunnustamise vaidlustamiseks on apellatsioonikohtule (tribunal de grande instance) võimalik esitada hagi lahendi mittetäidetavaks tunnistamiseks (action en inopposabilité). Mittetäidetavust käsitleva lahendi alusel saab vaidlustada teise poole mis tahes edasise täidetavaks tunnistamise taotluse (st taotluse, millega soovitakse teises riigis tehtud lahendi Prantsusmaal täidetavaks tunnistamist). Sellise lahendi tagasilükkamine on samaväärne täidetavaks tunnistamisega.

Menetlus on sama, mida kohaldatakse täidetavaks tunnistamist käsitlevate hagide puhul.

16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?

Vastavalt 20. detsembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1259/2010 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas) võivad abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valida abikaasad.

Sellise valiku tegemata jätmise korral kohaldatakse lahutuse või lahuselu suhtes:

selle riigi õigust, kus asus abikaasade harilik viibimiskoht kohtu poole pöördumise ajal, või hariliku viibimiskoha puudumise korral
selle riigi õigust, kus asus abikaasade viimane harilik viibimiskoht, tingimusel et nende seal elamise aeg ei ületanud ühte aastat enne kohtu poole pöördumist, kui kohtu poole pöördumise ajal elab üks abikaasadest endiselt selles riigis, või viimase hariliku viibimiskoha puudumise korral
selle riigi õigust, mille kodanikud mõlemad abikaasad kohtu poole pöördumise ajal on, või ühise kodakondsusjärgse riigi puudumise korral
kohtu asukohariigi õigust.

Kui aga avaldus on seotud lahuselu muutmisega abielulahutuseks, kohaldatakse lahutuse suhtes seda õigust, mida kohaldati lahuselu suhtes, välja arvatud juhul, kui abikaasad otsustavad teisiti.

Need normid kehtivad abikaasadele ka juhul, kui lahutus toimub vastastikusel kokkuleppel eraõigusliku dokumendi alusel, mille allkirjastavad advokaadid ja mis registreeritakse notari ametlikus registris. Siiski ei saa abikaasad tugineda kohtu asukohariigi õigusele, arvestades et kohtu poole ei ole pöördutud.

Seotud lingid

Prantsusmaa justiitsministeeriumi veebisait

Legifrance

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Viimati uuendatud: 29/11/2024